1. Sest iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;
2. ja tema võib säästa mõistmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka nõtruse sees.
3. Ja selle nõtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.
4. Ka ei võta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.