4. vaid nõnda nagu Jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada Evangeelium meie kätte, nõnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast, Kes katsub läbi meie südamed.
5. Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sõnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.
6. Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7. kuigi me Kristuse Apostlitena oleksime võinud esineda tähtsatena; vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi;
8. nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala Evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.